Reede hommikul kardinat akna eest tõmmates ning välja vaadates tabas šokk - lumi on maas ja mitte mingi õhuke kiht, vaid nii 5cm paksune!
Reedene päev oli meil esimene päev, mil meil ei olnud ühtegi ekskursiooni - oli tavaline koolipäev.
Kuna Liisa õel oli tavaks kodust lahkuda liiga hilja, hilinesid nad tihti ehk ei kuulnud esimest koolikella.
Esimesed 3 tundi saime valida, milliseid tunde me külastada soovisime. Meie esimeseks valikuks osutus geomeetriatund, kus saime lahendada erinevaid matemaatilisi ülesandeid. Teiseks tunniks valisime me ajalootunni, kus me küll midagi aru ei saanud (v.a. Karina), kuid saime vaadata, kuidas õpilased klassi ees vastasid.
Seejärel oli aeg minna väikeste majja. Väikeste majja sisse astudes oli näha palju pisikesi naerusuid ning särasilmseid lapsi, kes olid meid oodanud. Esimese väikeste tunni ajal läksime me külla kõige pisematele - esimese klassi lastele, kes olid meile ette valmistanud mitu laulu, viktoriini moodi asja ning lisaks õppisime ka koos nendega vene tähestikku (фразеологизмы). Peale seda tundi läksime külla kolmanda klassi lastele, kellega koos tegi igaüks endale paberist lendava lepatriinu ehk божья коровка. Seejärel läksime teise klassi õpilaste juurde, kellega koos tantsisime.
Seejärel saime minna sööma lõunasööki ning õige pea läksime ka tagasi kooli sööklasse selleks, et tutvuda rohkem vene toitudega. Meie menüüsse läksid trjanikud ehk kartulipannkoogid, mida tegime ikka hunnikus. Kõigile oli üllatuseks, et naine, kes õpetas meid tegema venepäraseid kartulipannkooke,oli ise kunagi õppinud Eesti ülikoolis ning suhtles meiega eesti keeles.
Jakob: Tundides enamusest aru ei saanud. Mõistsin küll, millest jutt käib, kuid sisu jäi minust kaugeks. Teadusliku poolega tunnid olid huvitavamad, sest nad olid alles 9. klassis ja oskasin kõike, mida nad tegid. Sümbolid olid ikka samad ja neid ma mõistsin.
Karina: Viisime lastele kommi. Lapsed olid vaga armsad ja sõbralikud, võtsid meid meelsasti vastu, laulsid ja tantsisid meile, tegime ka lepatriinusid.
Peale algkooli läksime kooli sööklasse vene toitu valmistama. Hakkasime trjanikuid tegema, igaüks tegi midagi. Kui valmis tegime, siis istusime kõik rõõmsalt lauda ja sõime enda valmistehtud sööki, mis oli ka väga maistev. Õhtul käisime nagu ikka jalutamas sõpradega.
Anna-Liisa: Peale kooli sain minna oma venelase juurde, kus sain veeta kolm ööd. Kõige esimene asi, mida seal tegin - mängisin sõnamängu, lapsed õpetasid mulle palju uusi sõnu. Jalutasime Annaga ka küla vahel ja silla all ja silla peal. Koht oli väga ilus. Õhtul süües ja teed juues vestlesin ema ja lastega, kuna pereisa oli kogu aeg metsas jahil, siis teda eriti ei näinud ja vanema vennaga samamoodi.
Reedene päev oli meil esimene päev, mil meil ei olnud ühtegi ekskursiooni - oli tavaline koolipäev.
Kuna Liisa õel oli tavaks kodust lahkuda liiga hilja, hilinesid nad tihti ehk ei kuulnud esimest koolikella.
Esimesed 3 tundi saime valida, milliseid tunde me külastada soovisime. Meie esimeseks valikuks osutus geomeetriatund, kus saime lahendada erinevaid matemaatilisi ülesandeid. Teiseks tunniks valisime me ajalootunni, kus me küll midagi aru ei saanud (v.a. Karina), kuid saime vaadata, kuidas õpilased klassi ees vastasid.
Seejärel oli aeg minna väikeste majja. Väikeste majja sisse astudes oli näha palju pisikesi naerusuid ning särasilmseid lapsi, kes olid meid oodanud. Esimese väikeste tunni ajal läksime me külla kõige pisematele - esimese klassi lastele, kes olid meile ette valmistanud mitu laulu, viktoriini moodi asja ning lisaks õppisime ka koos nendega vene tähestikku (фразеологизмы). Peale seda tundi läksime külla kolmanda klassi lastele, kellega koos tegi igaüks endale paberist lendava lepatriinu ehk божья коровка. Seejärel läksime teise klassi õpilaste juurde, kellega koos tantsisime.
Seejärel saime minna sööma lõunasööki ning õige pea läksime ka tagasi kooli sööklasse selleks, et tutvuda rohkem vene toitudega. Meie menüüsse läksid trjanikud ehk kartulipannkoogid, mida tegime ikka hunnikus. Kõigile oli üllatuseks, et naine, kes õpetas meid tegema venepäraseid kartulipannkooke,oli ise kunagi õppinud Eesti ülikoolis ning suhtles meiega eesti keeles.
Jakob: Tundides enamusest aru ei saanud. Mõistsin küll, millest jutt käib, kuid sisu jäi minust kaugeks. Teadusliku poolega tunnid olid huvitavamad, sest nad olid alles 9. klassis ja oskasin kõike, mida nad tegid. Sümbolid olid ikka samad ja neid ma mõistsin.
Karina: Viisime lastele kommi. Lapsed olid vaga armsad ja sõbralikud, võtsid meid meelsasti vastu, laulsid ja tantsisid meile, tegime ka lepatriinusid.
Peale algkooli läksime kooli sööklasse vene toitu valmistama. Hakkasime trjanikuid tegema, igaüks tegi midagi. Kui valmis tegime, siis istusime kõik rõõmsalt lauda ja sõime enda valmistehtud sööki, mis oli ka väga maistev. Õhtul käisime nagu ikka jalutamas sõpradega.
Anna-Liisa: Peale kooli sain minna oma venelase juurde, kus sain veeta kolm ööd. Kõige esimene asi, mida seal tegin - mängisin sõnamängu, lapsed õpetasid mulle palju uusi sõnu. Jalutasime Annaga ka küla vahel ja silla all ja silla peal. Koht oli väga ilus. Õhtul süües ja teed juues vestlesin ema ja lastega, kuna pereisa oli kogu aeg metsas jahil, siis teda eriti ei näinud ja vanema vennaga samamoodi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar