Neljapäev 22.oktoober 2015

Täna sõitsime bussiga Novgorodi, mis asus 5-6 h bussisõidu kaugusel Jammist. Startisime 6.30 ning loksusime 5 ja pool tundi mööda Venemaa teid. Muideks, lastebusside lubatud piirkiirus Venemaal on 60 km/h, kindlasti ületasime seda.

Novgorodis külastasime vabaõhumuuseumi Vitoslavl, kuhu  olid kokku viidud vanad vene talumajad ja vanad puust kirikud. Eesti regielamu tundus vene „valge“ (maja, kust suits korstnast väljub) talumajaga võrreldes paras hurtsik.  Majad olid ehitatud ilma vundamendita, kivide peale. Võis märgata sarnasusi Eesti regielamutega – loomad ja inimesed elasid ühe katuse all. Astusime sisse ühte valge maja tuppa, kus asusid söögituba ja köök. Meie jaoks oli huvitav ka kõige tähtsam koht - punane nurk, kus seisis Ikoon. Magamisasemed asusid lae all (30 cm laest).

Pärast vabaõhumuuseumi külastamist sõitsime Novgorodi. Alguses külastasime Jaroslavovo dvorištše – kauplejate linnaosa. Kirikute platsile  on jäänud 7 20-st kirikust, mida olid ehitanud kaupmehed ja vürstid. Selle platsi peal hakati kasutama kaaluetalone. Ümber ühe kiriku jooksime 3 ringi – pidavat heale mehele saama. Novgorod on hansalinn. Suurelt kaardilt leidsime ka meie Fellini. Kahjuks oli hansalinnade vappidega „Hansapurskkaev“ talveks kaetud.

Edasi suundusime Novgorodi kremli kõige tähtsamasse  kirikusse – Sofia katedraali, kus oli ikonostaas ehk ikoonidega kaetud sein. Kiriku paksud tugitalad olid kaetud freskolaadsete maalide (ikoonid) ja mustritega (meenutas islami kirikut). Värvitoonid olid pehmed, tumedad, ei säranud – kogu kirik oli väga kodune, võrreldes näiteks Itaalia kirikutega. Kiriku peauks oli piiblijutustuste ainetel pronksist valmistatud ning rännanud Poolas, Leedus, Saksamaal. Uks avatakse ainult 12 korda aastas – kõige tähtsamate kirikupühade korral.

Nüüd juhatas giid meid võimsa ausamba juurde, mis on pühendatud  vene riigi 1000nda aastapäevale. Vene riik sündis aastal 862 ning ristiusk võeti vastu aastal 988 p.k. Kõik vene riigi tähtsamad riigimehed, pühakud, kunstiinimesed, teadlased ning väejuhid olid pronksi valatud. Veidi harjumatu oli, et giidile ei plaksutatud kui ta lõpetas. Saime osta suveniire ning sõitsime väiksesse supermarketisse. Einestasime kohvikus „Tšainaja loška“ (teelusikas) ja tutvusime vene kompvekkidega.

Jammi saabusime 21.30.