3. päev, neljapäev, 17. aprill 2014

Täna ootas meid kõige pikem sõit Sankt-Peterburgi. 

Varahommikul ootas meid üllatus – meie bussi saadab vilkuritega GAI (liikluspolitsei). See on uus seadus. GAI’ga sõitsime ka õhtul, aga ainult oma rajoonis.

Alguses külastasime ühte ilusamatest Sankt-Peterburgi eeslinnadest – Tsarskoje Selo (Tsaari küla) või Puškino linna (sest sealses lütseumis õpis A. Puškin). Siin asub imeilus Katariina palee oma tuntud merevaigutoaga, aga ei jää alla ka palee teised ruumid, kus iga detail tekitab vaimustust. Jalutasime kõrvalasuvas Aleksandrovski pargis, nägime ka paleed, kus elas pikalt viimane vene tsaar Nikolai II ja kust  algas tsaari pere teeleminek surmale vastu.  

Selles linnas tutvusime ka 3D-kunstiga. Viiest väga tuntud maalist (näiteks Rembrandti „Öine vahtkond“) on tehtud metallist „koopiad“ -  maalide kujudest on loodud skulptuurid.

Peterburis nägime küllaltki vähe. Sõitsime kesklinna, läksime jalgsi mööda võimsat Paleeväljakut. Siis oli tunnine ekskursioon väikese laevaga mööda kanaleid ja Neeva jõel. Ilus  päikesepaisteline ilm lisas Põhja-Veneetsiale (nii tihti nimetatakse Sankt-Peterburgi) sära.  

                                                           ***

Ärkasime kell pool viis, buss hakkas sõitma kell kuus. Sõitsime üle nelja tunni. Buss oli seekord mugavustega. Saime natuke magada ka, aga kuna sinna tuli kaasa ka pool kooli, siis hakkasime ka teistega suhtlema. Kuna eestlased on ikka laulurahvas, siis igal pool, kus vähegi kõlbab võtame ikka laulu üles, eesti keeles ikka. Neile see väga meeldib. Õpetame ka neile mõned väga-väga lihtsad laulud selgeks või siis vähemalt mingi osa laulust. Praegu on nende lemmiklaul „Sidur, pidur, gaas“. Aga kui venelased ise hakkavad laulma, siis keegi alati karjub neile, et jäägu vait.

Niisiis kõigepealt oli meil ekskursioon Tsarskoje Selos. See oli väga  vahva ning ilus ja võimas. Siis külastasime ka Aleksandri palee aeda. Järgmiseks oli meil bussiekskursioon linnas ning ka laevaekskursioon. Neeva peal oli meil natuke külm, aga see meid ei murdnud. Oli võimalik võtta tekid peale või sisse istuma minna.

Käisime ka kaubanduskeskus, kus oli meil tund aega.

Peterburist ei tahtnud enam ära tulla. Kaubanduskeskused on samasugused nagu Londoniski. Imelik oli vaadata, kui vähe rahvast oli suures kaubanduskeskuses (just siis kui meie seal olime).