Petseri kloostrisse
sattumine ülestõusmispühade ajal oli suur vedamine. Ivan Julma (XVI saj.) ajal
püstitatud klooster oli vapustav oma piduliku meeleolu poolest.
Edasi sõitsime iidsesse
linna Izborski. Kui läksime läbi kalmistu, panime tähele, et hauakividel oli
palju eesti nimesid. Linna ümbrus on väga maaliline. Seistes küngastel imetlesime avarust ja loodust. Nädalavahetuse
puhul oli palju nii kohalikku rahvast kui ka kaugemalt (nt Peterburist).
Slovenski allikad
voolavad järve puhta läbipaistva veega ja luikedega.
Kõrgel künkal asuv
paekivist Izborski kindlus (XIV saj.) mängis tähtsat osa tolleaegse Loode-Venemaa
kaitses. Kindluses on tehtud korralik restaureerimistöö.
***
Käisime Petseris ja
Isborskis. Petseris käisime kloostris, see oli üks ilusamaid kohti. Sattusime
sinna õigel ajal, sest oli munadepüha ja seal peeti jutlusi ning kuulsime
pikalt kellamängu, mis kestis peaaegu tund aega. Seal oli hästi palju lapsi,
mis võrreldes Eestiga on teistsugune. Meile meeldis klooster väga, see oli suur
ja ilus ning sealjuures väga rahulik. Eelmisel aastal saime käia kloostrialuses
tunnelis, see aasta aga kahjuks sinna ei saanud
.
Isborsk oli oma looduse
poolest kõige kaunim. Seal olid suured väljad, kõrged künkad, ilus järv,
allikad ja ilus ilm. Seal oli 12 allikat. Öeldi, et kui kõigist natuke juua,
siis tuleb õnn, kuid neist üks on nimega
Neidude pisarad, aga kahjuks keegi ei tea, milline see neist on - sealt ei
tohiks juua. Käisime ka Isborski kindluses, mis meile väga meeldis.
Hiljem jätsime hüvasti
direktori ja õppealajuhatajaga, nad läksid tagasi Eestisse, sest meie Viljandi
Gümnaasiumis algasid uurimistööde kaitsmised.
Õhtul läksime Saša
juurde sushit tegema. Marta kinkis Seva perele filmi „Mandariinid“. Püüdsime
seda filmi seal vaadata, aga nad väga ei huvitunud sellest ja lärm oli suur
ning vaatamine muutus võimatuks. Sushit proovisid kõik teha. Marta tegi neid
kõige rohkem, üle kümne rulli. Venelased panid vene muusikat ning kui nad
kuulsid eestlasi selle saatel laulmas, mitte vene, vaid eesti keeles, tulid nad
kõik kööki meie laulmist kuulama. Sõime sushit ja Saša isa suitsetatud kala.
Marta ütles „Oli tore.“.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar